Kuidas kaasavalt ja elutervelt tegutseda
Artikkel

Märka inimesi, loo võimalusi ja lase asjadel sündida: kuidas kaasavalt ja elutervelt tegutseda

Igaüks meist otsib ühel või teisel moel võimalusi elada ja tegutseda kooskõlas oma sisemiste soovide, püüdluste või unistustega. Isiklikus elus, töös või vabatahtlikus elus soovime kogeda tähendusrikkaid hetki ning sisukaid vestlusi, teha koostööd hoolivate, toetavate ja tunnustavate inimestega. Meid tiivustavad kogemused, kus meil lastakse tegutseda oma tegelikke võimeid proovile pannes. Paraku peame ka tõdema, et inimest väärtustav, eluterve ja toetav keskkond ei ole sageli meie elu loomulik osa. Kaasavad juhid aga esitavad tänastele tegutsemis- ja organiseerumisviisidele väljakutseid ning otsivad ühiselt uusi koostööviise.

Kaasamise mitu palet

Kaasamine on viimastel aastatel pälvinud üha suuremat tähelepanu eelkõige kodanikuühiskonna kujunemise ühe nurgakivina. Kaasamisel on oluline roll poliitikakujundamisel ja õigusloomes ning hea valitsemise juures. Tuge leiab Kaasamise Heast Tavast või Kaasamise Käsiraamatust. Kaasamise kolmeks oluliseks komponendiks peetakse huvirühmade informeerimist, nendega konsulteerimist ja nende osalemist otsusetegemise protsessides (Praxis). Praktikas aga juhtub sageli nii, et inimesed saavad küll osaleda oluliste küsimuste arutelus, ideede genereerimises või avaldada oma arvamust küsitlustele vastates, kuid tihti jääb tekkimata seos antud panuse ja lõpptulemuse vahel. Jääb tekkimata tunne, et koostööst ja igaühe panusest on sündinud midagi suurt ja väärtuslikku.

Üha enam tuleb aga vaadata kaasamist laiemalt kui pelgalt otsustusprotsessides osalemist. Võib öelda, et läbi kaasamise on võimalik toetada uuenduslikkust, heade ideede leidmist, ettevõtlikkuse ja algatamise toetamist laiemalt. Lisaks on tänu kaasamisele võimalus luua dialoog erinevate sektorite vahel. Tänases keerulises maailmas, kus otsused ja probleemid puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi, muutub üha olulisemaks sektoriülene koostöö. Praegune aeg eeldab tegutsemist, esilekerkivatest võimalustest kinnihaaramist ja uuenduslikkust. Uuendused sünnivad aga erinevate valdkondade omavahelisel kokkupuutel.

Kõige laiemalt on kaasamine sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Kirjeldatud keskkonna loomine eeldab aga eestvedajaid, kes soovivad ning oskavad kaasata erineva tausta ja kogemusega inimesi keeruliste probleemide lahendamisel, ühiste lahenduste loomisel ja uuenduste elluviimisel. On oluline, et me oskaks üles leida inimestes peituvad ressursid ja sisemise tarkuse, tänu millele on võimalik targalt tegutseda.

Igaüks on juht

Maailma üks juhtivam loovagentuur ja disainiettevõtte IDEO on loonud organisatsioonikultuuri, kus välditakse tiitleid ning suuri kontoreid, mis loovad nii vaimseid kui ka füüsilise piire inimeste ja meeskondade vahel. Üks selle eestvedajatest David Kelley leiab, et reeglite loomine on esimene märk bürokraatiast. Nende koosloomiskultuuri juurde kuulub põhimõte vestelda sisukalt ning luua uusi lahendusi, toetudes teineteise julgelt väljakäidud ideedele. Igaüks on selles ettevõttes juht, kes haarab projektide ja võimaluste järele. IDEO´s peegelduv kultuur edastab selge sõnumi: igas inimeses on peidus juht. Juhiks olemine ei ole seotud staatuse või positsiooniga, vaid pigem mõtteviisiga olla vastutav oma elu eest.

Kaasav juhtimine on eelkõige inimeste võimetele toetuv muutuste ellukutsumine ja ühise heaolu loomine. Teisisõnu, juhina usume, et lahendused peituvad inimestes endis. Teiseks, koos tegutsede loome lahendusi, mida maailm tegelikult vajab. Ning me ei tohiks ära unustada seda, miks ja kelle jaoks me midagi teeme. Kaasav juht julgeb vajadusel endale tunnistada, et ta ei tea kõiki vastuseid ning kõige parem lahendus sünnib kõikide protsessis osalejate koostöös ja siiras huvis, olgu selleks siis külakogukonda puudutavad küsimused või asutusesisesed väljakutsed.

Kaasava juhid avastavad sageli, et kaasav juhtimine pole mingi eraldiseisev asi, vaid pigem mõtteviis, mis muudab kogu suhtumist ellu. Suureneb kohaloleku jõud ja arusaam sellest, kuidas erinevused tegelikult ühendavad, mitte lahutavad. „Kuid kaasamine pole tegu, mida saab juhendi järgi teha, pigem on see teatud määral elufilosoofia põhiküsimusega - kuidas me teistesse inimestesse suhtume," leiab üks kaasava juhtimise edendajaid Robert Oetjen MTÜ-st Ruumiloojad.

Selleks, et kõigis inimestes olev potentsiaal avada ja arutluse all oleva küsimuse tuumani jõuda, on kaasavas juhtimises kasutusel mitmed meetodid nagu näiteks avatud ruum, ring, maailmakohvik, tunnustav vestlus. Sisukate protsesside algatamist toetavad erinevad planeerimismudelid, nt kaordilised sammud või U-protsess. Kaasamist on võimalik õppida ja praktiseerida kaasava juhtimise koolitustel, iseseisvalt veebimaailmast ja raamatutest ning praktikute käe all.

Kaasav juhtimine Eestis

Kaasava juhtimise kõlapinna loomisel Eestis on üks oluline rajaja olnud Harrison Owen, kes külastas Eestit 2003 a., tutvustades Avatud Ruumi Meetodit ning oma raamatut „The Practice of Peace". Tema külaskäigust kasvas välja mitu kodumaist avatud ruumi meetodi praktikut ja 2005. a. ilmus eesti keeles raamat „Avatud ruumi meetod". Näiteks avatud ruumi meetodil viidi ellu Minu Eesti mõttetalgud 2009 aastal, mille käigus sündisid erinevates piirkondades ka head lahendused.

Meetod´i nn taasavastajaja Harrison Owen tõi välja põhilise vahe tavapärase juhtimise ja kaasava juhtimise vahel: kui tavaliselt on juhtimisel oluline planeerimine, organiseerimine ja kontroll, siis seevastu avatud ruumi meetod põhineb iseorganiseerumisel ja inimeste vabatahtlikkusel. Iseorganiseerumine ja seeläbi vastutuse võtmine saab võimalikuks tänu neljale printsiibile - kohal on õiged inimesed; juhtuvad õiged asjad; kui algab, siis on õige aeg; kui see on läbi, siis see on läbi. Väga oluline on ka kahe jala seadus: kui Sa leiad ennast olukorrast, kus avastad, et Sa ei õpi midagi (nt Sul on igav) ega Sul ei ole võimalust panustada, siis kasuta oma kahte jalga ning liigu mujale. Mis oleks, kui meie organisatsioonid või kogukonnad sellise põhimõtte järgi tegutseksid...

2009. aastal viidi Eestis Vabaühenduste fondi toel ellu KÕLA programm (Kaasamispraktikute vÕrgustiku Loomine ja Arendamine), mis oli MTÜ Partnerluse ja MTÜ Ruumiloojate koostööprojekt. Projekti laiem siht oli kaasava juhtimise edendamine Eestis. Arenguprogrammis osales 23 inimest erinevatest sektoritest ning elualadelt, et ühiselt õppida ja praktiseerida kaasamist ning liidriks olemist. Arenguprogrammi autoriteks, korraldajateks ning põhikoolitajateks olid Piret Jeedas, Robert Oetjen ja Ivika Nõgel, kes tõid Eestisse ka kaks praktikut välismaalt, Toke Moeller´i Taanist ja Chris Corrigan´i Kanadast. Toke Moeller oli just see inimene, kes 2002. aastal avatud ruumi kohtumisel Sloveenias esitas ringis istuvatele koolitajale küsimuse: „Mis oleks, kui tähendusrikaste vestluste elluviimine on see juhtimispraktika, mida maailma täna vajab?" Üsna kiiresti kasvas välja laiem liikumine – Art of Hosting – mis õpetab tähendusrikaste vestluste elluviimist üle kogu maailma. Nii on kõikjal maailmas esile kerkinud kaasavad juhid ja praktiseerijad. Sealhulgas on Euroopa Komisjonis tänaseks koolitatud tuhatkond inimest.

KÕLA programm oli märgilise tähendusega: selle programmi tulemusena sündis väiksemaid ja suuremaid algatusi osalejate organisatsioonides või kogukondades laiemalt. Nt Tartumaa Arendusselts uuendas oma strateegiat kaasavate meetodite toel. Üks osaleja kaasas esmakordselt oma väikese ettevõtte töötajad tuleviku loomise protsessi. Väiksemal tasandil tehti muudatusi oma igapäevastes tööviisides. Kerkis esile soov koosõppimist jätkata ka tulevikus. Nii kohtuvad kaasamishuvilised paar korda aastas, et oma tegutsemispraktikat veelgi rikastada.

2013. aastal on Vabaühenduste Fondi toel käivitunud ainulaadne arenguprogramm Kaasajate Kasvulava, mille eesmärk on nii kaasava juhtimise praktiseerijate, kui ka uute huviliste tegutsemisvõimekuse tõstmine ja toetava õpikeskkonna loomine. Tänaseks on kaasava juhtimise aktiivgrupi ja seda ümbritseva vabatahtlike võrgustiku suurus laienenud juba 80 inimeseni. Igaühe tarkus suureneb läbi praktiseerimise, kogemuslugude jagamise ja koolituste, kus lisaks kodumaistele kaasava juhtimise koolitajatele osalevad ka mitmed välismaised praktikud. Ikka selleks, et targalt ja kaasavalt toimetades toetada elutervet tegutsemist.

Lugemissoovitus:
Kaasav juhtimine, www.kaasamine.ee
Art of Hosting, www.artofhosting.org
Kaasamise Hea tava, http://www.ngo.ee/21677
Kaasamise Käsiraamaat, http://www.ngo.ee/4876
Poliitikauuringute Keskus Praxis, http://www.praxis.ee/index.php?id=115&L=0
Baldwin C. & Linnea , A. 2010. The Circle Way—A Leader in Every Chair, Berret-Koehler Publishers, Inc,vt. www.peerspirit.com
Brown, J. & Isaacs, D. 2005. The World Cafe. Shaping our Futures Through Conversations That Matter. Berret-Koehler Publishers, San Fransisco, vt ka www.theworldcafe.com
Brown, B. (2013). Daring Greatly. How the courage to be vulnerable transforms the way we live, love, parent and lead. Portfolio Penguin
Owen, H. 2005. Avatud Ruumi Meetod. Käsiraamat. Eesti Ekspressi Kirjastus, vt www.openspaceworld.org
Wheatley, M. & Frieze. D. From Hero To Host. A story of citizenship in Columbus, Ohio. The Berkana Institute.
http://www.walkoutwalkon.net/wp-content/uploads/2011/04/WheatleyFrieze_HeroToHost.pdf


Piret Jeedas, Helina Kärgenberg