Laupäeval, 16. septembril 2017 pidas Eesti vanim esoteerika, ehete ja loodustoodete pood Loitsukeller oma kahekümnendat juubelifestivali „Keldrist pööningule". Kohalolijana tundsin vajadust seda vahvat üritust kirjapildis kajastada.
16. septembri hommikul tundsin sisemist sundi millegi vaimse ja hingelise järele. Vajasin midagi holistiliselt harivat. Juba pool tundi pärast hommikueinet leidsin ennast vanalinnas paikneva populaarse Loitsukelleri ukse eest. Üllatusena vaatas sellelt vastu kuulutus ettevõtte juubelifestivalist koos päevakavaga. Pikka mõtlemist ei olnud, kuna pidasin nähtut selgeks märgiks. Viisteist minutit enne algust jõudsin Kuninga tänava Kullo Lastegaleriisse, kus suurejooneline üritus tuure kogus.
Teise korruse saalis ootasid pikad pingiread ja seinal püüdis pilku Loitsukelleri ajalugu kajastav fotonäitus koos tekstidega. Vanad pildid ja artiklid kirjeldasid legendaarse teadmamehe Gunnar Aarma kinnistul ellukutsutud vaimse keskuse algust ja arenguid.
Piduliku, hariva festivaliprogrammi eestvedaja Riina Klemet rõõmustas tervituskõnes, et Loitsukeller, mis Eestis analoogsetest keskustest kõige kauem pildil püsinud, on suutnud stabiilselt klientuuri hoida ja tänu sellele ajaproovile vastu pidanud.
Sissejuhatuse järel algasid esinejate sõnavõtud. Kordamööda kõnelesid ettevõtte partnerid ja sõbrad, meenutades soojade sõnadega algusaastaid ja libedalt sujunud koostööd. Kõiki kõnesid läbis punase niidina tänu selle eest, et armastatud kauplus on partnerite tooteid müüki võtnud ja edukalt müünud ning nende vaimseid väärtusi hoidnud.
Esimesena astus publiku ette Eesti šamanismi ja Taro kaartide Grand Old Man Tiit Teras. Teenekas tegija, kel palju rääkida ja tulemusi ette näidata. Härra Teras andis ülevaate, kuidas ta jõudis Taro kaartide juurde, kuidas neid aja jooksul kasutanud ja millistel põhjustel temalt vastavat teenust tellitud. Rääkis ka natukene oma kirjatöödest ja selleteemalistest tulevikuplaanidest. Hetkel olevat käsil suurem kirjanduslik projekt, mis jõudvat huvilisteni e-raamatuna ja võimalusel ka Loitsukelleri riiulilt. Lühidalt võis kuulda entusiastliku vanameistri mõtteid šamaaniteemadel.
Järgmisena õnnistas külalisi oma kohaloluga armastatud joogaõpetaja ja tervisenõustaja Holger Oidjärv, kes ei vaja Eesti tervikliku inimarengu ringkondades pikemat tutvustamist. Tema saavutused räägivad ise enda eest. Leebe ja tasakaalukas härra kõneles armastuse keeles. Ta meenutas oma õpikogemusi Gunnar Aarma käe all ning rõhutas inimhinge, kui suurima väärtuse tähtsust. Vaatas rahulolevalt tagasi oma jooga-alasele arenguteele, mida käidud juba varsti viiskümmend aastat. Sellega seoses ilmuvat Eesti tippjoogi sulest uus raamat, mis võimaldavat ka tädi Maalil lihtsamalt jooga olemust mõista. Sügava sisemise tarkuse ja väega härra Oidjärv julgustas kõiki oma elust julgelt läbi minema, kartmata valusaid tagasilööke. Kõigeks olevat oma aeg ja õppima peab seni, kuni selleks aega antakse. Teiseltpoolt piiri astutakse aga edasi, kuhu ette nähtud. Elus peaks olema avatud ja edasi minema, unustamata, et vahel suunavad meie samme kõrgemad jõud. Väljapeetud, vaimse valgusega täidetud joogaõpetaja rääkis südamest südamesse. Soovin siinkohal, et oma kunstiga paljusid inimesi õnnelikumaks ja tervemaks muutnud suurmehel jätkuks palju tänulikke õpilasi ja aega tunda rõõmu oma õnnistatud elutööst.
Esimese muusikalise programmi eest hoolitses Austraalia pärismaalaste pillimeister Kill Kaare, kes võimsale tumepruunile didgeridoole eluvaimu sisse puhus. See suur puust puhkpill pani erutusest hinge värisema. Milline imeline instrument, mida mina nägin ja kuulsin elavas ettekandes esmakordselt. Pühendunud meister puhus pillist läbi erinevaid toone, mille vahele pajatas lõbusalt põnevaid lugusid. Selgus, et didgeritood nimetatakse puutrompetiks ja et selle õige puhumine ravivat välja norskamise. Isegi massaaživahendina kasutatavat seda veidrat muusikariista, puhudes masseeritud kohale teatud viisil toimivat heli. Härra Kaare esitas lõpuks pikema pala, saates puhumist tantsuliste liigutuste ja jala tatsumisega, mis näis liikuva meditatsioonina. Imetabase pilli meisterlik peremees lubas varsti välja anda plaadi, mis jõudvat ilmtingimata ka Loitsukelleri müügiletile.
Kõrvaküünalde ekspert Milvi Kuivkaev nentis, et elu on üks suur otsing, kusjuures tähtsaim rännak toimub iseenda sees. Kõrvaküünalde valmistamise ja tootmisega on ta aidanud otsingutel olevatel inimestel elus uusi väljundeid leida. Jutust ilmnes, et toodet kasutavad eriti isikud, kelle tegevusvaldkond seostub kuulmisega, näiteks klaverihäälestajad, helitehnikud ja telefonitöötajad. Loitsukeller müüb proua Kuivkaevu tooteid juba kaua ning kauba raviefektid olevat ennast ajaga tõestanud, kuigi toote juhend viimast otsesõnu ei kinnita. Spetsialist tundvat, et Loitsukeller olevat justkui eksisteerinud kauem kui kakskümmend aastat ning avaldas tunnustust arvestatavas ajaühikus püsimajäämist. See tõestavat ainult üht – suurt klientuuri, mida võiks jätkuda edaspidigi.
Eriliselt paeluva temperamentse esinemistehnikaga Feng Shui konsultant Janno Seeder kiitis Loitsukellerit, kes pakub inimestele elumuutvat kogemust. Tunnustas poes müüdavaid abivahendeid erinevate huvidega vaimsetele inimestele. Siinjuures täpsustas silmipimestavalt talendika suhtlemismaneeriga härra, et elu lihtsustamiseks kasutatavate abivahendite juures peab tegutsema ikkagi ise. Lisavahendid aitavat siis, kui ise aktiivselt toimida ja oma „sõpradesse" uskuda Neid ei tohtivat jumalikustada, kuid neid tasuvat kasutada. Väärt mõttena kõlas selge sõnaga kõnelejalt soovitus: „Elu on teekond. Teele peab asuma ja liikuma, mitte paigal püsima". Motiveerivas kõnes avaldas härra Seeder ka retsepti, kuidas ise oma elu käima tõmmata, täistuuridel liikuda ja õnne luua. Selleks tuleb iga päev astuda oma väikesi samme määratud sihtide poole, aktsepteerides paratamatust, et asjad ei käi siiski üleöö. Feng Shui ekspert soovitas Loitsukelleril liikuda tugeva tiigri kombel julgelt edasi, ülesmäge ning võttis oma oivalise esinemise kokku Hiina tarkusega:
„Tuleb läbida elu testid ja siis kõik avaneb sulle".
Indiast pärit noorhärra Lovy rääkis vaheldumisi eesti ja inglise keeles oma kristallihuvist ja seostest Loitsukelleriga. Tema põhivaldkond ongi kristallid, mineraalid, millega kaua tegelenud ja mida eestlastele tutvustab. Ta avaldas oma plaani asutada võimaluse korral Eestis esimene mineraalimuuseum, et inimesed selles vallas teadlikumaks saaksid. Projekt olevat nagu omamoodi kultuuriline kingitus Eesti riigile. Soliidsele, sõbralikule India noorhärrale meeldib käia, toimetada ja suhelda Eestis. Tema sõnavõtust tekkis teadmine, et kristalle tuuakse viimasel ajal peamiselt Aafrikast, kuid neid leiduvat arvestatavalt ka Indias ja Brasiilias.
Fütoterapeut Tiiu Väinsaar korraldas loenguga paralleelselt viktoriini taimede tundmise osas. Asjatundlik proua, kelle tooteid Loitsukeller edukalt müünud, näitas kordamööda konkreetset taime, mille nime kohalolijad ära püüdsid arvata. Tõi sealjuures mõned näited, kuidas teatud tervisehädade korral teatud taimi kasutada. Ta muutis olemise mänguliseks sellega, et lasi paljud taimed käest kätte liikuma, et kõik saaksid osa looduse värvidest ja aroomidest. Saalis levisid värskendavad lõhnad, mida sõbralikult omavahel vahetati. Elulisemad juhised taimede kasutamise ja toimete osas märgiti mõnede kuulajate poolt innuga märkmikusse.
Festivali teise muusikalise osa eest hoolitses laulu ja kitarriga rändlaulik Indrek, keda saatis vaasitaolisel rütmiinstrumendil kaasmusitseerija. Ergutavas loitsus kutsusid esinejad õnne ja armastust meie õue pääle. Laulude vaheajal avaldas rändlaulik parimaid soove juubilarile ja täpsustas laulude sünnilugusid. Nii selgus, milline pala leidnud ilmavalgust Matsalu looduses, milline sootuks teiselpool ookeani. Need globaalselt tekkinud emotsionaalsed muusikapärlid panid mõnusalt kuulajate südamed põksuma. Lõpulauluks oli vana Eesti regivärss.
Arhailiste Traditsioonide Keskuse perenaine Terje Parts, kes Loitsukelleriga koostöös juba kuus aastat, peab oma partnerit müstiliseks kohaks. Selle erilise müstilisuse andvat kohale spetsiifilised lõhnad ja esemed. Proua Parts kasvatab salveitaimi ja valmistab neist tõlvikuid ruumide puhastamiseks. Oma valdkonna tutvustamisel selgitas spetsialist, et tõlvikud vaigistavad meelt ja soodustavad heade mõtete teket. Kingitusena Loitsukellerile esitles ta müstilist puidust labürinti, mis läbi käelise tegevuse meeli rahustab. See iidne kujund tasakaalustavat ajupoolkerasid kui veeretada vastavat kuuli labürindis. Lõbus ja toetav tegevus, mis meenutab pisut lauamängu. Lõpetuseks soovis proua Parts auväärsele partnerile sügavaid juuri ja pikka iga, leides, et kakskümmend aastat olevat alles algus.
August Aarma ja Johan Tilk vaatasid tagasi päevadesse, kus perekond Aarma oma vanalinna kinnisvara tagasi sai, kuidas sealtpeale elu kulgema hakkas ja kuidas idanes idee Loitsukelleri asutamisest. Valdavalt rääkis härra Aarma, härra Tilk täpsustas vaid paari lausega ehitusprotsessi detaile. Härra Aarma kõneles praegusest tuttavast sisehoovist, keldri tollasest olukorrast ning sellest, kuidas keldrist sai keller. Meenutas minevikust kaht ettevõtlikku hakkajat noorikut Riinat ja Tiinat, kes soovisid saada töövõtjatest tööandjateks ning kellele avanes võimalus hakata vastrenoveeritud keldriruumides oma eesmärke teostama. Lühidalt peatus meenutaja teemal, kuidas juba poena toiminud pinda aja jooksul suurendati ning lootis tulevikus laienemist tütarettevõtete lisandumisega, lisaks praegusele Tartu osakonnale. Oma sõnavõtu võttis ta kokku mõttega, et kaupluse aura on hea ja et hea tõmbab head ligi.
Väeloodustoodete tootja ja arendaja, firma Ecosh Life tervisetoodete nõustaja Agnes Laine rõhutas Loitsukelleri tähtsat rolli kogu Eestile. Kauplusest kiirgab tema sõnul kogemusi ja tarkust, mis levivad kõikjale ning mis on palju andnud vaimsete inimeste kogukonnale. Ecosh Life ampluaaks on mineraalid, taimsed ekstraktid ja toidulisandid. Esineja tutvustas oma firma sündi ja tänas Loitsukellerit, kes nende tooteid esimeste seas lahkesti müüki võtsid. Tema arvates on viimased kakskümmend aastat olnud olulised ja ta soovis, et armsa koostööpartneri tegevus jätkuks looja kaitse all ka edaspidi.
Festivali lõpuosas tänas Riina Klemet kõiki kohaletulnuid ning kutsus üles esitama ettevõttele ideid, mida Loitsukelleri senises tegevuses muuta või täiendada. Proua Klemet imetles külalisi, et nad tänases külluslikus maailmas, kus on nii palju ahvatlevaid võimalusi, mille vahel valida, just Loitsukelleri juubelile tulnud. Isiklikult artikli autorina arvan, et nii mõnedki peale minu ei olekski soovinud sel päeval mitte kusagil mujal olla.
Juubelifestivali kajastajana ja Loitsukelleri pikaaegse kliendina olen tänulik tollele septembrikuu laupäevahommikusele intuitsioonile, mis sundis astuma samme õiges suunas. Tänan märgilist kuulutust kaupluse uksel, mis juhatas mind õigeaegselt üritusele, kus häid inimesi ühendas hea energia. Ja loomulikult suured tänud Müürivahe tänava sisehoovi kodusele keldrikauplusele, mis kannab paljude klientide toel välismaailma vaimuvalgust ja hingejõudu.
Andre Tamm
Festivali külastaja, kirjanik