Niiskel vihmasel novembrikuu õhtul kella kuueks kogunes Tallinna Püha Vaimu kirikusse paras hulk inimesi. Nende hulgas nii eestlasi kui ka välisturiste mitmetest riikidest. See Pühavaimu tänava pühakoda, kui ehtsat keskaja hõngu kandev vanalinna üks unikaalsemaid vaatamisväärsusi, tõmbab tugeva religiooni- ja kultuurimagnetina külastajaid ligi oma iganädalaste mitmekeelsete teenistustega ja kontsertprogrammidega. Sel õhtul tuldi kuulama kammerkoor Crede esinemist, kes astus üles igaesmaspäevase muusikatunni kontekstis. Kui teiste hulgas enne esinemist kohale jõudsin, infoletist kontserdikava vastu võtsin, silmadega teadetetahvlid üle vaatasin ja valitud pingil istet võtsin, seisis rõõmsameelne muusikaline kollektiiv ootevalmilt kiriku paremas tiivas ja ootas oma aega. Ootuses said külastajad põlevate kroonlühtrite all, puhastavate küünlaleekide mänglevas võnkumises ja kirikule omases erilise aroomiga keskkonnas aja maha võtta ja end vaimulikele häälehelinatele keskendada.
Kui aeg tuli, astus pärast koguduse õpetaja lühidat vaimulikku sissejuhatust ja palvet juba kaua tegutsev segakoor Crede altariesisele põrandapinnale, et vaimuliku muusikalise väega kanda koosolemise rõõmu kõigisse hingedesse. See kollektiiv juba teab, mida tähendab muusikast lähtuv õnnistav seisund ja seda nüüd dirigendi eestvedamisel tõestama hakatigi. Pikkades tumedates kleitides daamide ja ülikondades härrade käed hoidsid kindlalt laululehti nägemisulatuses ja erikõlalised hääletoonid täitsid Tallinna ühe erilisema sakraalhoone jumalikku sisemust. Esiklauluga äratati üles publiku südamed, mis avanesid kõige hea ja ilusa vastuvõtuks valgete võlvlagede ja tumedate, kunstiliste rõdude all. Pingiridades haigutas harras vaikus, kui altariesisel helisesid imelised hääled, mis lähtusid rõõmsatest suudest, saadetuna särasilmadest. Üheksa järjestikuse laulu vältel sai õppida kuulatama, võis osa saada pühast ööst, imetleda lumelille ja aduda suurte vanaaegsete peokommete sügavust ning tajuda rahulikku õhtumiljood. Lisaks eestikeelsetele lauludele esitati ka kaks venekeelset. Heites kuulamise ajal aeg-ajalt pilke rõduseintel ja lillega kaunistatud kantslil figureerivatele kunstiliselt kujutatud pühakutele, apostlitele ja inglitele, sai kokku sulada igavikuga ja tunnetada ühtsust kõiksusega. See oli nagu tunne, et kõik need visualiseeritud tegelased eriliselt kaunite kõrgete vitraažakende taustal kiitnuks heaks ja rõõmustanuks nende muusikapalade üle omal moel. Kõik sai kuidagi üheks ja kõik nagu puhastus kaunis hingelises muusikas sel vihmasel pimedal esmaspäevaõhtul, advendieelses novembrikuus.
Lõpuks lakkasid avanenud hingeenergiast kantud voolavad vokaalid ja koori esindaja lõpetas tänulike sõnadega suurepärase etteaste. Üksteist ja kogu kirikurahvast kokku liitnud kammerkoor Crede lõpetas selleks, et alustada uuesti, juba järgmisel korral, sest need õnnistatud hääled on määratud jätkama. Need kõlavad edasi uutes muusikatundides nendesamade Püha Vaimu kiriku võlvide all. Need tervendavad jätkuvalt kuulajate meeli oma kontsertidel Eestis ja välismaal, kõige erinevamatel lavadel. Kaunis muusika ja laulud peavad alati täitma kirikusaali ja kogu maailma püha vaimu väes, sest see on hea ja annab praegusele heitlikule maailmale usku, lootust ja armastust.

Andre Tamm