07.12.2017
Elu mõte - põhiküsimus!
Artikkel

6. detsembril toimus Viru Keskuse raamatupoes pidulik ja hariv raamatuesitlus, kus oma uut loomingulist „lapsukest" pealkirjaga "Hallo, Kosmos! Elu mõte"  esitles autor Ingrid Peek. Siiras ja särav daam, rahustav raadiohääl, kes vedanud aastaid üht läbi aegade huvitavamat raadioprojekti „Hallo, Kosmos!" See menukas sari on avardanud paljude eestlaste maailmatunnetust ning kutsunud üles erinevaid veendumisi ja uskumusi niiöelda äärealadelt mõistma ja mitte hukka mõistma.

Veidi enne raamatu autorit saabus rahva rõõmuks kohale vitaalne, vanakooli väärikas härra Einar Laigna. Aukartustäratava teadmiste pagasiga erudeeritud teoloog ja ajaloofilosoof istus tugitooli, mille taga suur värviline raamatu pilt valgel ekraanil. Teise, esialgu veel tühja tugitooli kõrval lauakesel seisvad raamatud ootasid oma loojat. Sümpaatne raadiodaam ilmuski õige pea, tervitades rõõmsalt oma mehist vestluspartnerit, kes kutsutud elu mõtte üle arutlema.

Rahva hulgas võis kohata mitmeid värvikaid isiksusi, kes kauakestnud kosmosesaates omi mõtteid ja väärtusi jaganud ning avatud meelega kuulajate vaimsesse arengusse valgust valanud. Ühtsustundest veelgi soojemaks köetud saalis iste- ja seisukohad leidnud kallid külalised vaikisid, kui kohvikuletist kostuva vaikse taustamuusika saatel võttis mikrofoni Ingrid Peek ning edastas fotokaamerate välgatuste all soojad tervitussõnad. Tema sõnul pakkunud saatesari „Hallo, Kosmos!" talle kõik need aktiivsed aastad kirge, tööd ja vaimustust. Pole vist siinkohal liialdus öelda, et eks ta pakkus kirge ja vaimustust ka südamega kuulajatele. Südamlikud tänusõnad pälvis ka kirjastus Pilgrim, tänu kellele autori head read kaante vahel Eesti lugejale elustunud. Samuti ei unustanud mitmekülgne loominguline daam oma saate abijõude ja Eesti Raadio tollast juhtkonda, kes ei pidanud paljuks erinevatele karakteritele eetris sõna anda.

Edasi triivis mikrofoni vahendusel levinud avameelne suhtlus eksistentsiaalsetele teemadele, kus pikemalt esines sõnavõtuga Einar Laigna. Mees, kel on lõputult rääkida ja keda tahaks lõputult kuulata. Temagi oli omal ajal populaarse sarja mitmekordne külaline.

Algas käesolevasse advendiaega hästi sobiv teemaarendus, mis kutsus kaasa mõtlema, arutlema, enda sisse vaatama. Härra Laigna kõneles talle omase kordumatu elegantsiga alustuseks olemisest ja olemasolemisest, inimese egost, universumist ning mõtiskles, kas on võimalik viimasesse vaakumit tekitada. Kaheksakümmend aastat selle maailma ja kosmilise tarkusega kätelnud mees rääkis egost ja sellest tulenevatest emotsioonidest ja maailmavaadetest. Oma haaravasse loengusse pikkis ta sisse kosmilise inimese mõiste ja sumerite suurepärased teadmised ammu enne meid. Kogenud loengumeistri selgekõlalise suu läbi saime osa vanadest arhailistest kultuuridest. Vaheküsimustega andis jutule hoogu Ingrid Peek, kes ka ise mõnel teemal mõtteid jagas. Kui teema jõudis robotite tulevikumaailmale, siis küsis kõrgesti õpetatud härra publikule silma vaadates: „Kas see on õnn, kui näiteks külmutuskapp saadab tühjenemise korral sõnumi, et oleks aeg poodi uue toidukraami järele lipata?" Mõttekoht! Kas pole?

Härra Laigna rõhutas eriliselt inimese hinge tähtsust. Hing peab olema elav, mitte nüristuma tehnika arengu võidujooksus, sest viimasel juhul olevat tema arvates inimene surnud. Hinge ergutamiseks saime konkreetse retsepti, mis nii lihtne, kuid tänases elukeerises küllalt raskesti teostatav. Nimelt soovitas ta vaadata rahus ja vaikuses keskendunult tähistaevast. Kasvõi minna pimedas suuskadel metsa ja laskuda mõneks ajaks selili suuskadele, tunnistada avatud pilguga taevast ja viia mõte kaugele. „Looduses liikudes peab ikka jälgima, et hing elaks!" rõhutas intelligentne teoloog ja pikas elus karastunud mõõgameister.

Eraldi oli juttu inimese mõtte kõikvõimsusest, mille juurde sümpaatne härra põnevaid elulisi näiteid lisas. Ta peatus ka kaugvaatlusel, enesearendamisel ja soovitas elu mõtte seostada universumi mõttega. Siinkohal tuli siiski tõdeda, et viimast me tegelikult lõpuni ei tea.
Kogenud kõnemees julgustas aega väärtustama, mõeldes, kas oleme selles ajalikus füüsilises elus oma hinge õigesti kasutanud. „Elu on antud hinge puhastamiseks. Me oleme tulnud siia teemanti tükina ja meie valik on, kas me lihvime selle briljandiks või laseme lootusetult tuhmuda." jäid kõlama hingeminevad mõtted nende oivaliselt esitajalt.
Lõpuosas peatus kõneleja muusika ja vaikuse teemal, arvates, et oma elu võimsamad kogemused saame läbi tõelise vaikuse ja et läbi vaikuse saab kuulda taevasfääride helinat.
Selliste harivate, avardavate, hingeliste helinatega lõppes ülikonnas vitaalse härra liigutav loeng, mida juhtis ja rikastas vahekommentaaridega ilusas pidukleidis kena kirjaneitsi. Tema võttis sisuka programmi paari lausega kokku, tänas kõiki kohalolijaid, mille peale publik kostitas esinejaid aplausiga. Seejärel said kõik soovijad valge linaga kaetud pidulaualt torti ja kohvi võtta ning otse loomulikult jätkus juba enne esitluse algust alanud autogrammide ja pühenduste sissekirjutamine raamatutesse.

Võtsin minagi tüki torti, et selle toel ergutatud mõttetegevusega juba saalist lahkununa tänaval, jahedamas õhus pisut elu mõtte üle juurelda. Koju jõudes valdas mind tugev tunnetus, et tänaseks juba idiootsuseni küündinud maailma ja üksteise valitsemise kire asemel võiksime hoopis seda maailma ja üksteist armastama hakata.

Rahulikku, mõtisklevat ja hingepuhastavat advendiaja jätku kõigile!

Andre Tamm

Sarnastel teemadel